Investor Toomas: äkki ostaks hoopis kinnisvara?

Veebinaril tõdeti, et kinnisvara on tootluse teenimiseks oma firma ja kellegi teise firmasse investeerimise järel kolmandal kohal. Samas tuleks ka kinnisvarasse investeerimisel arvestada riske. Need, kes pole pärast finantskriisi sündinud, mäletavad kindlasti, millise languse tegid aktsia- ja kinnisvarahinnad 2007–2009. Eestis langesid kinnisvarahinnad sel ajavahemikul näiteks 50%. Samas on kinnisvara tootlus aastatel 2005–2016 suutnud ületada inflatsiooni.

 

Pole head ilma halvata

Tootlus kinnisvaralt on ju tore asi, kuid see on mündi üks külg. Kui ma näiteks ostaksin korteri ja tahaksin seda välja üürida, võib juhtuda, et peaksin selleks tegema lisakulusid. Äkki tuleks mul korteris teha kapitaalremont ja osta sisustust, sealhulgas köögi- ja olmetehnika. Samuti peaksin palju enda isiklikku aega kulutama selleks, et leida sinna õige üüriline. Kuid ega ka siis mured ei lõpe, sest see, mida kasutada, kulub ja mine sa tea, äkki lagastab üüriline mu korteri ühe nädalalõpuläbuga hoopis ära. Võib ju ka juhtuda, et korterisse satub puuküürnik või külma arve tegija, kes kuu lõpus pakib oma kodinad kokku ja laseb maksmata jalga. Ka ei ole kinnisvara müümine nii lihtne ja kiire nagu aktsiate müük.

Olen seda meelt, et kinnisvara ostmine poleks päris mulle ega sobiks minu investeerimisprofiiliga. Portfelli tasakaalustamiseks saaksin investeerida kinnisvarasse fondide kaudu või osta kinnisvarafirmade aktsiaid, tänu millele ei jää minu õlule korteri renoveerimine, üürilise otsimine või õigusprobleemidega tegelemine. Samas füüsilise kinnisvara ostmise riske ma enda kaela võtta ei tahaks.